,, Kavatsen uurida II Maailmasõja lahingumoona, mida leitakse Eestis. Soovin teada saada, milline lahingumoon on eriti ohtlik. Töö eesmärgid, hüpotees, struktuur Uurimistöö eesmärgiks on teada saada, milliseid lahingumoonasid kasutati Eestis ja on leitud Põltsamaa ümbruskondades. Hüpotees: milline Eestis leiduvatest II Maailmasõja aegsetest lahingumoonadest on eriti ohtlik . Struktuur: 1. Sissejuhatus 2. Lahingumoonad Eestis 3. Eriti ohtlikud lahingumoonad 4. Analüüs 5. Kokkuvõte Uurimistöös kasutatavad allikamaterjalid Allikamaterjalidena kasutan peamiselt interneti lehekülge http://www.militaar.net, teisi interneti lehekülgi, raamatuid ja intervjuu päästeametiga ehk demineerijatega. Uurimistöö metoodika Uurin, millised lahingumoonad on eriti ohtlikud ja teen intervjuu demineerijatega. Uurimistöö ajakava Uurimistöö uurimine toimub põhiliselt 2009a
1950. aastal. Bioloogilise relva liik oli välja töötatud 1970. aastal ja mõne riigi biorelvavarud olid mõistusevastaselt suureks paisunud. Keemiarelva moodustavad ründemürk ja selle kandur. Ründemürk on keemiline ühend vastase elavjõu hävitamiseks, elavjõu võitlusvõimetuks muutumiseks või maa-alal taimestiku või loomastiku hävitamiseks. Kanduriteks on erinevad lennukid, raketid ja suurtükiväe lahingumoonad. Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel. Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirus radioaktiivne kiirus. Tuumarelva moodustavad tuumalõhkepea ning selle kohaletoimetamise vahend. Tuumarelvas kasutatakse aatomituumade lõhustumisel või liitumisel eralduvat energiat. Massihävitusrelvakaitseks on loodud I MS ajal loodud Royal Air Force Regiment on Suurbritannia põhiline TBK-kaitseüksus. TBK-kaitseüksusi peetakse lahingutoetusüksusteks
annaabi.ee 
