Eesti rahvamuusika
18. sajandi lõpul hakkasid regilaulu baasil kujunema olustikulised külalaulud. Neis valgustati külaelanike (peremeeste-sulaste, neidude-
noormeeste jt) omavahelisi suhteid, jutustati kohalikest juhtumustest jm. Sageli kasutati uuematest pillilugudest pärit mazoorseid polka- või
reinlendriviise, raskest elust kõnelevates lauludes oli ka lüürilisi minoorseid viise.
19. sajandist on pärit meeste sõja- ja nekrutilaulud, kus laul viis kuulaja sõja keskele, kujutas lahingumeeleolusid, sõjaohte ja -kohti, võõraid
kultuure ja väepealikke. Laulude teemad olid ka kodust lahkumine, jumalagajätt omastega, igatsus kodu ja kallima järele, sõdurielu raskused,
tsaariaegne kroonuteenistus. Viisid olid samalaadsed nagu meeste külalauludes. Selle teemaga on lähedalt seotud vangilaulud. Paljud neist on
tõlgitud vene keelest ja saanud väga populaarseks ("Siberis Baikali taga"). Vangilaulude peamine levikuaeg oli 1905. aasta revolutsioonile