Eesti Skautide Ühing annetas Scoutspataljoni taasloomise kolmandal aastapäeval, 29. märtsil 2004 pataljonile lipu. Lipp kujundati vastavalt ajaloolisele lipule. Lipu üks pool on sinimustvalge, teisel küljel on sõjameeste kaitsepühaku kujutis Püha Jüri valge hobuse seljas, tapmas lohet. Ratsaniku kilbiks on Scoutspataljoni embleem. Scoutspataljoni lipp 5 Relvastus ja varustus Pataljon kasutab jalaväe lahingumasinaid ''CV-90'', lisaks sellele ka veel soomustransportööre ''Sisu XA-180EST'' ja ''Sisu XA-188''. Kasutusel on ka tankitõrjesüsteemid ''Javelin'', 120mm miinipildujad ja 12,7mm kuulipildujad, milleks on ''M2 Browning''. CV-90 6 Sisu XA-180EST Sisu XA-188 7 Javelin M2 Browning 8 Väljaõpe Scoutspataljoni sõdurite ja allüksuste väljaõpe peab tagama pataljoni võimekuse tegutseda
Rohkem kui pool teed Moskvasse oli läbitud. Väegrupi Nord võidud ei olnud nii suured, Punaarmee grupeering oli samuti nõrgem, ka nemad murdsid Punaarmee kaitsest läbi, enam-vähem hävitas ühe NL armeedest, mis riigipiiril seisid, Nord ületas Neemeni, Väina, Velijaka jõed, hõivas kokkupõrgeteta Leedu, Läti, Lõuna-Eesti, Pihkva linna. 10.juuliks jõudis Luuga jõeni. Süd oli kõige raskemas olukorras, Lvivi eendile oli koondatud tohutu mass Punaarmee poolelt, ka palju moodsaid lahingumasinaid. Mehhaniseeritud tankikorpustega löödi piiri ääres palju tõsiseid lahinguid. Lisaks ka Lvivi eendist lõuna pool kandsid sõjategevuse põhiraskust ungarlased ja rumeenlased, aga nemad olid võrreldes saksa väega halvemini relvastatud ja vähem võimekad. Von Runstedt, Lvivi väejuht, pidi lootma põhjaservas seisvatele vägedele. Pärast Punaarmee tankikorpuste purustamist tungiti Kiievi suunas edasi, saadeti tankigrupp lõunasse, õnnestus
annaabi.ee 
