Teadusartikli kirjutamine
/.../ Ka teisest kõnest
laenab Moberg pikki lõike, sidudes üleminekuid omaenda lausete ja fraasidega.
Teksti tegelik väärtus
Mobergi kõne allikakasutust võiks barokiretoorika uurimise kontekstis käsitleda mitmeti:
üks võimalus oleks esitada seda näitena ohtrast ,,plagieerimisest", mille puhul puudub
täielik iseseisev loominguline alge, ning mis teeb selle (paraku tõepoolest!)
kasutamiskõlbmatuks ajalooallikana (vähemalt lahingukirjelduse autentsuse osas).
Samas aga näeme siin ka meisterlikku ,,võõra kõne" kasutamist: käsitledes Karl XII ja
Põhjasõda sõnadega, mida publik tunneb hästi Gustav Adolfi ja 30-aastase sõja auks
peetud kõnedest, saab autor lisada Põhjasõja käsitlusele ilma pikki seletusi lisamata
hoopis teise, ususõja mõõtme. Allikaviite ärajätmine teeb võrdlusest kahe valitseja
vahel tehniliselt hoopis samastamise, identifikatsiooni. Siinseis näidetes tähendab viite