A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Mis puutub musketäridesse, kellel piiramise ajal polnud suuri ülesandeid, siis ei
pidanud nad endid liiga tõsiselt ülal ja elasid lõbusat elu. See oli eriti meie kolmele
sõbrale seda kergem, et nad olid härra de Tré-ville'iga sõbralikes suhetes ja said temalt
kergesti eriloa hilinemiseks ning väljajäämiseks pärast laagri sulgemist.
Ühel õhtul, kui d'Artagnan oli kaevikus valvekorral ja ei saanud nendega kaasa
minna, ratsutasid Athos, Port-hos ja Aramis oma lahinguhobustel rännakumantlitesse
454
mässitult, üks käsi püstolipäral, mööda laagrisse viivat teed kolmekesi tagasi kõrtsist,
mille Athos oli kahe päeva eest avastanud La Jarrie teel ja mida nimetati «Punaseks
Tuvimajakeseks». Nad olid kogu aeg valvel, et mitte ootamatu kallaletungi ohvriks
langeda. Äkki, umbes veerand ljöö kaugusel Boinari külast, arvasid nad kuulvat
lähenevat kabjaplaginat. Otsekohe peatusid nad üksteise vastu surutult ja jäid keset teed
ootama