A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Siis öeldakse, et ma surin kuninga eest, nii et olen oma kohustuse täitnud ka varustust
muretsemata.»
Porthos jätkas käsi selja peal hoides ja pead noogutades edasi-tagasi kõndimist ning
ütles:
«Mina viin oma kavatsuse täide.»
Murelik ja halvasti aetud habemega Aramis ei öelnud midagi.
Nendest süngetest detailidest võib näha, et sõprade ringis valitses täielik lohutamatus.
Teenrid omalt poolt jagasid isandate rasket muret otsekui Hippolütose
lahinguhobused. Mousqueton korjas koorikute tagavarasid. Alati vagadusele kaldunud
Bazin ei lahkunud enam üldse kirikust. Planchet jälgis kärbeste lendu ja Grimaud, keda
üldine häda ei suutnud panna katkestama isanda poolt pealesunnitud vaikust, ohkas ainult
nii südantlõhestavalt, et kividki oleksid heldinud.
Kolm sõpra -- Athos, nagu öeldud, oli vandunud, et ta ei tee ühtegi sammu varustuse
muretsemiseks -- väljusid varahommikul ja tulid tagasi hilja õhtul. Nad ekslesid