VANA-ROOMA
Kui nende
ametiaeg möödus, said neist koheselt senaatorid. Rahvakoosolekul oli riigi
juhtimises väga väike osas. Enamasti see vaid kinnitas senati otsuseid.
Riigi tegelik juhtimine oli senati ja konsulite käes.
Rooma mehed pidid sõja puhkedes kogunema armeesse. Ainult kõige
vaesemad olid sõjakohustustest vabastatud. Relvastuse pidi hankima
igaüks ise. Rikkad roomlased moodustasid ratsaväe, vaesed aga võitlesid
kergerelvastuses vibuküttide ja lahinguheitjatena. Roomlaste peamine
väeüksus oli leegion, kus oli kokku umbes 5000 meest. Algul oli roomas
ainult kaks leegioni, kumbagi neist juhtis konsul. Hiljem leegionite arv
suurenes.
5.Puunia sõjad.
Sõna Puunia sõda tuleb sellest, et kartaagolasi nimetati puunlasteks.
Kartaago oli suur ja võimas riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul.
Rooma ja Kartaago tahtsid ülevõimu Vahemerel ning seepärast puhkesid 3
sõda.
1.264eKr-241eKr Roomlased võtsid ning said omale Sitsiilia ja hävitasid