aastal on seal kaks Eesti sõjalist vaatlejat; Ühtlasi valmistub Eesti koos Läti ja Leeduga panustama 2010. aasta esimesel poolel NRFi maaväekomponendi koosseisu ühise mehhaniseeritud jalaväepataljoni (BALTBAT). NRFi maaväekomponendi juhtriik on sel ajal Taani. Eesti osaleb ühispataljonis kompanii(+) suuruse üksusega; Eesti osaleb koos Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaaga Põhjala lahingugrupis, mis on valmisolekus 2008. aasta esimesel poolel. Eesti panuseks lahingugruppi on staabikaitserühm, lähikaitsemeeskond, meedikud ja staabiohvitserid, kokku kuni 55 kaitseväelast. Samal ajal on valmisolekus ka Hispaania juhitav lahingugrupp, kus osalevad veel Prantsusmaa, Saksamaa ja Portugal. Välisoperatsioonides osalevad üksused ka Kaitseliidu ja siseministeeriumi valitsemisalast. 6. Kaitsepoliitika Neli olulist valdkonda on: Panustamine NATO ühistesse reageerimisjõududesse, Euroopa Liidu Põhjala
· Ühtlasi valmistub Eesti koos Läti ja Leeduga panustama 2010. aasta esimesel poolel NRFi maaväekomponendi koosseisu ühise mehhaniseeritud jalaväepataljoni (BALTBAT). NRFi maaväekomponendi juhtriik on sel ajal Taani. Eesti osaleb ühispataljonis kompanii(+) suuruse üksusega; · Eesti osaleb koos Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaaga Põhjala lahingugrupis, mis on valmisolekus 2008. aasta esimesel poolel. Eesti panuseks lahingugruppi on staabikaitserühm, lähikaitsemeeskond, meedikud ja staabiohvitserid, kokku kuni 55 kaitseväelast. Samal ajal on valmisolekus ka Hispaania juhitav lahingugrupp, kus osalevad veel Prantsusmaa, Saksamaa ja Portugal. Välisoperatsioonides osalevad üksused ka Kaitseliidu ja siseministeeriumi valitsemisalast. Tsiviil-militaarkoostöö Eesti peab oluliseks tsiviil- ja militaarpoole tihedat koostööd. Afganistanis peab Eesti