Temaga alustasidki roomlased sõda peale Kesk- Itaalia vallutamist. Tarentlased kutsusid appi Epeirose kuninga Pyrrhose. See oli auahne inimene, kes unistas Makedoonia Aleksandri vägitegudest. Ta oli meeleldi nõus Tarentumit aitama ja ilmus 280.a. kevadel e.u.a. Itaaliasse. Temaga koos oli 20- tuhandeline armee jalaväelasi, 3 tuhat ratsurit ning samuti hulk sõjaelevante. Roomlased purustati juba esimeses lahingus. Nad ei osanud siis veel võidelda lahinguelevantidega, keda Rooma sõjavägi kartis. Järgmisel aastal kohtusid roomlased uuesti Pyrrhosega. Lahing oli eriti äge ja vältas kaks päeva. Roomlased purustati uuesti, kuid ka Pyrrhos kandis nii suuri kaotusi, et hüüdis: "Veel üks niisugune võit ja mulle ei jää enam sõdureid!" (Siit ongi tulnud väljend "Pyrrhose võit".) Gordioni sõlm Gordioni linnas näidatud Aleksandrile vankrit, mille üksikuid osasid ühendanud imelik sõlm, mida keegi polnud suutnud lahti teha
inimene???, kes unistas Makedoonia Aleksandri vägitegudest. Roomlaste tegevus Tarentiumi mõjualal sai roomlaste ründamise ajendiks, mis oli piisav sõja alustamiseks. Tarentiumlased pöördusid abi saamiseks selle aja võimsaima Kreeka kuniga Pyrrhose poole, kes maabuski 280 aaastal e.m.a. Itaalias. Temaga koos oli 20- tuhandeline armee jalaväelasi, 3 tuhat ratsurit ning samuti hulk sõjaelevante. Roomlased purustati juba esimeses lahingus. Nad ei osanud siis veel võidelda lahinguelevantidega, keda Rooma sõjavägi kartis. Järgmisel aastal kohtusid roomlased uuesti Pyrrhosega. Lahing oli eriti äge ja vältas kaks päeva. Roomlased purustati uuesti, kuid ka Pyrrhos kandis nii suuri kaotusi, et hüüdis: "Veel üks niisugune võit ja mulle ei jää enam sõdureid!" (Siit ongi tulnud väljend "Pyrrhose võit".) Pyrrhos mõistis, et sõda Roomaga venib väga pikaks Pyrrhose jõud olid lõppemas. Seepärast
annaabi.ee 
