poleks liiga palav ega ole paksud riided. Väikelastel võtta riided seljast ja toasooja veega märjaks teha ja rätikuga jahedat tuult, ei mingeid tekke ega liigset sooja, kui ei aita jahutamine siis 1 tablet paratsetamooli ja linadevahele higistama. 28.Anatoomia hingamis elundkond: -ninaõõs ja nina kõrvaluukesed -neel -kõri -hingetoru e trahhea kopsutorud e bronhid -kopsutorukesed e bronheoolid (vaatan anatoomia lehelt) 29.Lahingstress Stress- kohanemis reaktsioon ümbritseva keskkonnaga, stress tekib kui inimene tunneb ebakõla soovide ja võimaluste vahel kuidas tajume toimetulekut nõudlusega. Lahingstress- lahing stressi tekitavad: mitte harjumispärane keskond, ohtlikud olukorrad, kaasvõitleja/sõbra surm, töö on stressirohke, tihti pingelised olukorrad ja pidev keskkonna vahetus või kindlas kohas passimine ja tegevuse mitte toimumine, tapmisega toimetulek Lahingstressi jaotus:
Näeme, kuidas lisaks mürsusokile, mis kuulus rohkem neuroloogide huviorbiiti, hakati tähelepanu pöörama ka armeeteenistuse argipäevaga seotud emotsionaalsetele pingetele. Näitekst koduigatsus, privaatsuse ja vabaduse puudumine, rutiinid ning nende psühholoogilised tagajärjed. Eelnevaid seisundeid nimetati psühhoneuroosiks ning see eristati hoolikalt vaimuhaigusest ehk psühhoosist. Nii sai loodud eeldused tänapäeval kasutatava termini lahingstress tekkeks. Teadvustades moraali rolli kaitsefaktorina anti endale ka võimalus seisundit ennetada, tugevdades sõdurite psühholoogilist vastupidavust. Teise maailmasõja jooksul lisandus lahingtegevusse märkimisväärselt sõjatehnikat, millega opereerimine nõudis eraldi vilumusi. Tänu sellele oldi sunnitud välja selgitama tõhusaid treeningvõtteid sõdurite soorituse kvaliteedi tagamiseks. Teadvustati inimlike