Muinas-Eesti sõjandus
Kevaditi ja sügiseti muutsid vihmad või lumesulamisveed teed põhjatuks, jõed
tõusid üle kallaste ning liiklemine oli väga keeruline. Suvel olid teed kuivad ja
veekogud kergemini ületatavad ja/või laevatatavad. Talvel külmusid veekogud ja
sood kinni; regede ja kelkudega võimalik otse ja üldse väga kergesti liikuda.
Werner Paravicini on liigitanud sõjaretki eesmärkide järgi. Ta on sõjaretked
liigitanud viieks tüübiks: rüüsteretked, piiramisretked, ehitusretked,
lahingretked, kaitseretked. Lisada võib veel vabastus/varustusretked.
Ristisõdijate retkedest olid arvulises ülekaalus kindlasti rüüsteretked. Rüüstamine
andis ühelt poolt kindlasti saaki, kuid teisalt valmistas ette ka vastase võimalikku
alistumist. Ristisõdijad tegelesid rüüstamiseg väga aktiivselt. Peale selle
nõrgestas sagedane rüüstamine vastast ka psühholoogiliselt, nõrgestas
vastupanutahet. 1216. aastal sooritasid sakslased latgalitega väga palju retki
ugalastele.
annaabi.ee 
