Keskaegsed võitlustehnikad
säästa jõudu. Teise tüübi puhul on tegu järsude liigutustega, milles osaleb ka mass. Tasakaalu hoida on
raskem, kui liikumise traektoor on ettearvamatu ning kasutades massi võib rünnates, vaenlast jalust lüüa.
Sellinne rünnak, kui see on sooritatud perfektselt, viib vastase segadusse ja ründaja saab kogu initsiatiivi
enda kätte.
Rünnak
Vaatleme võitlust kilpidega ja ühekäemõõkadega, mis on üks kõige klassikalisemaid keskaegseid
lahingolukordi.
Rünnaku puhul kõlbavad mõlemad sammude tüübid, sellise erinevusega, et esimese puhul on rünnak
aeglasem ja ettearvatavam. Sellisel juhul peaaegu ainuke võimalus rünnatavat tabada, on erinevate
löökide kombinatsioonide torm, mis üksteise järel sajavad vastase peale. Vähendades vahemaad peab
pealetungija hoidma kilpi enda ees ning ,,kaitsev" õlg ja selle poolne jalg peavad olema kaa ees. Ta on