Eesti teel iseseisvusele
Landeswehri sõja teiseks etapiks oli Võnnu lahing, mis kestis 4 päeva.
Algas sakslaste pealetungiga, kuid nad taandusid.
23. juunil marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta Võnnu linna, tekkis sõjavaimustus.
Eesti väejuhatus lootis vallutada Riia ning varsti murtigi sakslaste kaitseliin läbi.
Ööl vastu 3. juulit kirjutati Antandi esindajate nõudmisel alla vaherahu.
Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma.
Kurss rahule
Landeswehr´i sõja järel toimusid lahignud väljaspool Eestit, osalesid peamiselt vene valged.
Loodearmee taandus enamlaste löökide all Eesti poole.
Rahvavägi pidi aina enam võitlusesse sekkuma.
Eesti sõdur ei tahtnud sõdida, tagalas kasvas sõjatüdimus, majandusraskused.
Vene valitsuse ettepanek alustada läbirääkimis oli huvi tekitav.
Septembri keskel toimus Eesti-Vene kohtumine Pihkvas, tulemusteta.
Oktoobris toimus Loodearmee pealetung, kus pidi osalema ka Eesti.
Detsembris 1919 algasid heitlused Narva pärast.
annaabi.ee 
