madalikule on iseloomulik lainjate moreentasandike vaheldumine voorelaadsete künniste ja jõeorgudega. Pärnumaa metskonna piiridesse jääb arvukalt soid, neist olulisematena võib ära nimetada Tolkuse, Soometsa, Tõrgu, Rongu ja Nigula. Aastane keskmine sademete hulk on 735 mm. Maastikku ilmestavad vähesed jõed, neist suurimad on Reiu, Ura, Rannametsa ja Lemmejõgi. Suuremaid järvi metskonna mail napib, valdavalt on tegemist suuremate rabalaugaste ja ajapikku sulustunud või riimveeliste lahesoppidega. Riigimetsa Majandamise Keskus[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) LOODUSVÄÄRTUSED Pärnumaa metskond asub Vahe-Eesti metsavööndi edelaosas. Metsad on lopsakad, 4 mitmekesised ja suure liigirikkusega. Suuremad metsakaitsealad, mis moodustatud eelkõige rabade seisundi kaitseks, on Rannametsa-Soometsa, Nigula ja Sookuninga looduskaitseala.
kultuuripiirkonda Hiinat, Polüneesiat, Vahemere rannikut, Mehhikot ja Metsikut Läänt tutvustavad ehitised ja loodus võimaldavad ühe päeva jooksul reisida läbi pool maailma. Tegemist ei ole kaugeltki vaid lastele mõeldud meelelahutusega. Kogu Hispaania Vahemere-äärse ranniku puhkajaid ligi meelitav magnet on kaunid liivarannad. Kui Salou lähikonda jäävat rannikuala kutsutakse Kullarannikuks ehk Costa Dauradaks, siis Hispaania põhjaossa jääb kaljune väikeste lahesoppidega Costa Brava. Saloust lõuna pool asuvat rannikut nimetatakse valgete liivarandade tõttu Valgeks rannikuks ehk Costa Blancaks ning päris lõunas asub Hispaania päikeserannik Costa del Sol.. Kui Costa del Soli saabuvad esimesed turistid juba varakevadel märtsis-aprillis rannamõnusid nautima, siis Costa Dauradal ja Costa Braval algab turismihooaeg alles mai teises pooles. Suve haripunktis juulis on ilm kogu Hispaanias kõrvetavalt kuum üle 35 kraadi. Merevee
annaabi.ee 
