Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
Edasine ühtse liidu loomine ebaõnnestus kuid 1923aastal kirjutati siiski alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule kus
saavutati koostöö majanduse alal ja pandi paika kahe riigi piirjoon.
Rahvasteliit
Pärast 1924a mässukatse läbikukkumist loobus NL vandenõude organisatseerimisest, kuid suurenes oht Saksa
poolt.
Kümnendi lõpul sõlmiti idanaabritega kokkulepped piirivahejuhtumite lahenndamiseks ja kaubandusleping, ning
lisaks 1932a lisandus mittekallaletungi leping.
Eesti osales aktiivselt Rahvasteliidu töös ühinedes kõigi kokulepete ja deklaratsioonidega, mis tõotasid
vähendada sõjaohtu.
Samal ajal toimus lähenemine naabrite poolt kes himustasid eestit.
Eriti kasvas huvi Rootsi vastu, mis püsisid 1934a riigipöördeni.
Huvi oli ka Poola vastu, kuid see rauges tänu Leedu-Poola relvakonfliktile.