Rahvusvaheline õigus
Rahvusvahelised
lepingud ise võivad viidata siseriiklikule regulatsioonile. Riigi poolt rahvusvahelise lepingu
siduvuse kohta nõusoleku andmisel eeldatakse siseriiklike protseduuride läbimist.
Siseõigus võib rahvusvahelises suhtluses teatavat rolli etendada, kuigi tal on enamasti pigem
fakti kui õigusnormi tähendus. Rahvusvahelised kohtud võivad vaidluste lahendamisel
tõlgendada siseõigust või otsida rahvusvahelise õiguse tõlgendamisel tuge siseriiklikust
õigusest.
Tänaseni on lahenemata teoreetiline vaidlus rahvusvahelise õiguse ja siseõiguse ühtsuse või
erinevuse teemal. Monism - rahvusvaheline ja siseriiklik õigus moodustavad ühe õiguskorra,
mille kõik õigusnormid moodustavad tervikliku süsteemi. Monism lähtub eeldusest, et
rahvusvaheline õigus on lõppastmes suunatud üksikisikutele, kuigi üksikisikud reeglina ei ole
rahvusvahelise õiguse otsesteks subjektideks. Ühtse süsteemi korral võib prevaleerida kas
rahvusvaheline või siseriiklik õigus