Niels Hendrik Abel
Degen oli hea matemaatik ning ka tema ei
leidnud Niels Henriku töös vigu.
Hiljem hakkas Abel lahendama viienda astme võrrandeid,siis algaski Abeli tõsine huvi
matemaatika vastu.Ikka uuesti tuli ta selle küsimuse juurde tagasi kuni jõudis lõpuks
järeldusele,et sellist lahendust radikaalides pole lihtsalt olemas.Nii arvasid ka teised
matemaatikud.Abeli ületamatu ideederikkus kihutas teda uute ulatuslikumate probleemide
juurde.Võrrandite algebralistele ja lahenduvuste piiritlemine pidi aga jääma Galoi's
ülesandeks.Galois õppis hiljem Abeli tööd tundma ja hindama.Augustis 1821 sooritas Abel
ülikooli sisseastumis eksamid.Uuel ülikoolil aga plnud raha,et maksta stipendiumit.Kuid oli
olemas ühiselamu kus polnud vaja maksta elamispinna,kütte ja valgustuse eest.Abelile sellest ei
piisanud,sest tal polnud mitte mingisugusei vahendeid elamiseks.Mõned ülikooli prifessorid