ki on juure päritud atrivuutide väärtused. Atribuutgrammatika kasutab sõna struktuuri (sünteesit' atrib) ja konteksti (pärit' atrib), et esitada sõna semantika. 22. Turingi masin ja registermasin. Lahenduvad ja genereeritavad hulgad. Turingi masin on struktuur, käsitlemaks kontekstist sõltuvate ja kitsendusteta fraasistruktuuri grammatikate süntaksanalüüsi. Selle lahendusvust. See on üleüldine arvuti mudel, millega eelkõige analüüsitakse lahenduvust. Lõpmatu lint diskreetsete pesadega. Lugemis-kirjutamispea. Lõplik hulk olekuid. Programm käskude hulk. Käsk lindilt lugemine, siirdumine uude olekusse koos lugemispea liigutamise / kirjutamisega. Üks algolek, üks või mitu lõppolekut. Masin A realiseerib funktsiooni f, kui enne töö algust on lindil x ja pärast töö lõppu y = f(x). Iga efektiivselt arvutatava funktsiooni võib realiseerida Turingi masinal. Lint on mitte kasuliku info seisukohalt täidetud 'tühikutega'.
Loojaks loetakse George Cantorit(19.saj.) Aksiomaatiline hulgateooria- Kuna on teada, et naiivne hulgateooria jookseb väga paljudel juhtudel ummikusse (nt. Russeli ,,habemeajaja" paradoks), hakati alates 1908. hulgateooriat palju normeerima, mille tulemusel tekkiski aksiomaatiline hulgateooria. Aksiomaatilist hulgateooriat kasutatakse seal, kus on äärmiselt oluline vältida erinevaid hulgateoreetilisi paradokse või uurida teatavate matemaatiliste probleemide põhimõttelist lahenduvust/ mittelahenduvust. *Võrdsed hulgad- Kahte hulka loeme võrdseks, kui nad koosnevad täpselt samadest elementidest. Elementide järjekord hulgas ei ole oluline. *Alamhulk/ülemhulk- Hulka A nimetatakse hulga B alamhulgaks (e. osahulgaks), kui kõik hulga A elemendid sisalduvad ka hulga B koossesisus. Sellisel juhul on hulk B ka muuseas hulga A ülemhulk. Tähistaktakse: ning . Tehted: