võimalik vaadelda aseskeemi (joonis 2) abil. Aseskeemil on tähistatud: E1,E2 – elektroodid, D – dielektrik, C1 – dielektriku pinnaühiku mahtuvus alumise elektroodi E2 suhtes, C2 – dielektriku pinnaühikute omavaheline mahtuvus, C3 – dielektriku pinnaühiku mahtuvus ülemise elektroodi E1 suhtes, pv – dielektriku mahtuvus, ps – dielektriku pinnaeritakistus. [1] 3. Arvutused ja mõõtetulemused Lahenduspinged taandatakse normaaltingimustele valemiga (1). Kus Ul0 – lahenduspinge normaaltingimustel, U1 – lahenduspinge tegelikel atmosfääritingimustel, k – õhu niiskust arvestav tegur, δ – õhu suhteline tihedus. Õhu suhteline tihedus leitakse valemiga (2). (2) Kus p – õhurõhk mmHg, t – õhu temperatuur ᴼC.
Striimeri läbimõõt 0,5 mm, striimeri vool 10 20 A, Striimeri arenemise kirus 108 109 cm/s Striimeri arenguks vähim vajalik väljatugevus 10 kV/cm 17. Barjäärid tugevalt mitteühtlases väljas Tugevalt mitteühtlase välja ühtlustamine: · Ekraanid metallist Joonis 2.10 Teravikelektroodi ekraneerimine metallekraaniga · Barjäärid dielektrilisest materjalist Joonis 2.11 Väljatugevuse ühtlustamine barjääriga Joonis 2.12 Lahenduspinged erinevatel poolperioodidel (perioodid vastavad teraviku laengule) 18. Sädelahendus impulsspingel, statistiline hilinemisaeg Laviini moodustumine, arenemine striimeriks ja striimeri arenemine võtab aega. Lahenduse hilinemisaeg on ajavahemik lahenduspinge rakendumisest kuni lahenduse alguseni. Lahenduse hilinemisaeg koosneb kahest osast: , kus: ts on statistiline hilinemisaeg tf on lahenduse formeerumise aeg Joonis 2.14 Lahenduse hilinemisaeg
annaabi.ee 
