Õiguse üldteooria
kontekstis on ka Mandri-Euroopa õiguse puhul tegemist avatud süsteemiga.
1
Eelneva käsitluse allikas on õpik „Õigusteaduse metodoloogia“ ja 2006.a. konspekt.
Õigusele on ette antud ontoloogilised, antropoloogilised, kultuurilised ja sotsiaalsed
kriteeriumid. Seega pole õigusele vastav järeldus tuletatav neist faktidest, mis
konkreetse kaasusega on seotud. Seaduses sisalduv norm pole see norm, mille põhjal
lõplikult otsustatakse, s.t ta pole lahendusnorm vaid lähtekoht. Norm pole valmis ja
rakendatav, tema mõte leitakse konkretiseerimise teel. Seaduses sisalduva normi
tähendus – otsuse tegija peab sellega arvestama, s.t viide peab tulema objektiivsest
õigusest. Probleem viitab tüübi mõtlemisele. Õigusmõtlemine ei tohi olla suletud ega
kapseldunud ühte normi. K. Engisch on leidnud, et õigusele vastavas otsustuses
kujundab otsus ise võimalikud konkretiseerimise viisid. Alles juriidilise