eraõiguse vahel ei ole aprioorselt võimalik ning on võrdlemisi keeruline. 1940. a. kirjutas üks tuntumaid eesti õigusteadlasi Ilmar Tammelo ühes oma esimestest töödest "Prof. Kliimann`i era- ja avaliku õiguse normativistliku vaheteo kriitika" järgmist: "Era- ja avaliku õiguse vaheteoprobleemiga on tegelnud mitmete generatsioonide õigusteadlased, kusjuures nad on esitanud mitmesuguseid teooriaid selle vaheteo suhtes ja kritiseerinud teiste teadlaste sama probleemi lahenduskatseid. Kuigi kõik pingutused senini ei ole viinud taotletud sihile, sisaldavad ometi paljud teadlaste konstruktsioonid ja vastastikune arvustus nii mõnegi õige ligidalt riivava mõtte (näit. sub- ja koordinatsiooniteooria, samuti normativistlik teooria), milledest probleemi lõplikul lahendamisel ei saa minna mööda". Ligikaudu viiskümmend aastat hiljem märgib Saksa õigusteadlane Hartmut Maurer, et era- ja avaliku õiguse piiritlemine on vaieldav ning kahtlane. Seega ei ole
eraõiguse vahel ei ole aprioorselt võimalik ning on võrdlemisi keeruline. 1940. a. kirjutas üks tuntumaid eesti õigusteadlasi Ilmar Tammelo ühes oma esimestest töödest "Prof. Kliimann`i era- ja avaliku õiguse normativistliku vaheteo kriitika" järgmist: "Era- ja avaliku õiguse vaheteoprobleemiga on tegelnud mitmete generatsioonide õigusteadlased, kusjuures nad on esitanud mitmesuguseid teooriaid selle vaheteo suhtes ja kritiseerinud teiste teadlaste sama probleemi lahenduskatseid. Kuigi kõik pingutused senini ei ole viinud taotletud sihile, sisaldavad ometi paljud teadlaste konstruktsioonid ja vastastikune arvustus nii mõnegi õige ligidalt riivava mõtte (näit. sub- ja koordinatsiooniteooria, samuti normativistlik teooria), milledest probleemi lõplikul lahendamisel ei saa minna mööda". Ligikaudu viiskümmend aastat hiljem märgib Saksa õigusteadlane Hartmut Maurer, et era- ja avaliku õiguse piiritlemine on vaieldav ning kahtlane. Seega ei ole
annaabi.ee 
