striimeri pea ja katoodi vahel.Põhiline pingelang leiab aset striimeri pea ja katoodi vahel,sest selle piirkonna juhtivus on väiksem kui moodustunud striimeri kanali oma.Hetkel,mil striimer jõuab katodiini on striimeri kanalis tekkinud plasma suhteline tihedus(elektronide kontsetratsioon n_)ning juhtivus kõige suuremad katoodi lähedases piirkonnas.Katoodi pommitavad ioonid löövad sellest välja elektroone,millised neutraliseerivad osaliselt ruumlaengut.Nüüd langeb elektrivälja tugevus lahenduskanali katoodipoolses osas,kuid tugevneb anoodi lähedal,põhjustades ionisatsiooni.Potensiaali ümberjaotamine piki striimeri kanalit toimub väga kiirelt,katoodilt anoodile kiirusega ~109 cm/s leviva tagasilöögi lainena. Tagasilöögi laine ees olev elektriväli võib põhjustada osakeste ionisatsiooni ja ergastamist.Lühikese viivituse järel peale primaarstriimeri pea jõudmist katoodini)tagasilöögi laine levik üle elektroodvahemiku),stardib anoodib anoodilt sekundaarstrimer
koormusvoolude ja liinide ning tühijooksus trafode sisse- ja väljalülitamiseks. Vooluga elektriahela katkestamisel tekib vastavalt elektromagnetilise induktsiooni reeglitele katkestuskohal alati pinge, mille väärtus sõltub ahela induktiivsusest ja voolu muutumiskiirusest. Kui elektriahelas on piisava võimsusega toiteallikas, läheb sädelahendus seejärel üle elektrikaarlahenduseks e lühemalt elektrikaareks. Elektrikaar on sõltumatu elektrilahendus, mida iseloomustab lahenduskanali suhteliselt suur läbimõõt (ulatub mitme sentimeetrini), tugev valguskiirgus peamiselt spektri punases ja kollases osas, väike pingelang kaare pikkusühiku kohta, ajaline püsivus, kõrge temperatuur ja vaba lahenduskanali kaardumine üles läbi kaare ülespoole liikuvate kuumenenud gaaside tõttu. Kui elektrikaart läbib vool tugevusega üle paarisaja ampri, võib see vabas õhus elektroodide eemaldumisel teineteisest enne katkemist venida isegi 10 või enama meetri pikkuseks
dielektrilise läbitavuse tõttu Osalahenduste arenemist aitavad selgitada joonised 3.2 ja 3.3. Joonis 3.2 Gaasimulliga dielektrik ja selle aseskeem Klemmile rakendatakse vahelduvpinge u, u =Um sint Kondensaatorile Ct (tühikule) langeb sellest pinge ut, ut =Umt sint , kus vastavalt mahtuvuslikule pingete jagunemisele 38. Osalahendustel tühimikule rakendatud pinge muutumine 39. Osalahenduste mõju Osalahenduste mõju: · lahenduskanali kiired elektronid pommitavad dielektriku väikest pinda · dielektriku väike osa (10-14...10-15 cm3) kuumeneb kuni mitmesaja kraadini · selles osas dielektrik laguneb, tekivad (ka keemiliselt aktiivsed) kõrvalproduktid · korduvatel osalahenduste tagajärjel tekivad dielektrikus kohalikud süvendid · edasi koonduvad lahendused süvendisse ja tekivad "puukujulised" kanalid ja lõhed · aja jooksul "puu" kasvab kuni dielektriku täieliku läbilöögini
annaabi.ee 
