"lahendumine" - 1 õppematerjal

Tammsaare ja Gailit elulugu

lepitamisstseenid). Ent needki ohtrad veidrused, mis koonduvad selle peakuju ümber, pole olulised niivõrd autonoomseid situatsioone tekitavate naljadena kui karaktri narrusi toonitavate abivõtetena. Muidugi saab neid vaadelda ka situatsioonikoomika kannalt ja siis on nad koondatavad Kant-Lipps'i valemi alla, kus nad toonitavad direktori-autoriteedi ja -auväärsuse lakkamatut virildumist naeruväärseks ja tühiseks, mõttetuks ja segaseks tuulamiseks (,,üleva lahendumine tühiseks"). ,,Tõe ja õiguse" II-s osas kohtame aga täies hiilguses üht võtet, mis Tammsaarele juba ta varasemas loomingus näib olevat üpris meeldi- nud ja mis siitpeale pärib otsustavalt ta teostes esikoha: mõtte- ja sõnamängude, loogikaveidruste nalja. See sööb pikapeale huvi sündmustiku teritamise vastu sootuks õhukeseks. Sündmustiku areng muutub suuremas osas hilisemais romaanides tavaliseks, indiferentseks, lokkab selle asemel aga staatiline sõna- ja mõttekombinatsioon