Mõistatused
suurde rühma:
1) määratud subjektiga mõistatused, mis nimetavad otse ühtesid asju teiste, "valede" nimedega:
Hani haljas, pea paljas (saunavihta nimetatakse haneks); Suvine poisike, sajakordne kasukas
(pähklit nimetatakse poisikeseks); Siidiniidi kera, seitse auku sees (inimese pead nimetatakse
niidikeraks) jne.;
2) määratlemata subjektiga mõistatused, kus kujundil puudub substantiivne "tipp" ja
lahendobjekti ei nimetata kindla metafoorse nimega, vaid kirjeldatakse ta tegevuste, omaduste,
suhete, kohtade, aegade, helide vm. kaudu kaude ja "anonüümselt" (kuigi neis kirjeldustes võib olla
vahel ka ilmseid vihjeid sellele, millist "valet" asja kujund silmas peab): Kaks korda sünnib,
ristimata jookseb? Kanapoeg; Seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline? Sibul; Rõngas, rõngas,
kõks? Koer heidab magama; Üks ütleb: suvi pikk, teine ütleb: talv pikk, kolmas ütleb: üks mul
kõik