EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990
8. RAHVALUULE
On arvatud, et pärast II maailmasõda on pärimust kõige enam mõjutanud aja
faktor, industriaalse ühiskonna suurenenud rikkus ning avatud ühiskondade tolerantsus.
Kogukonnakeskse eluviisi hääbumisega kadusid kõigepealt aega ja intensiivsemat
suhtlemist nõudvad folkloorsed traditsioonid, näiteks jutuvestmine, laul, ringmängud
jms. Üsna iseloomulik on see, mis juhtus rahvaluule lühivormidega. Sotsiaalsete ning
majanduslike olude muutudes, samuti etnograafiliste lahendiobjektide kadudes kadusid
nii pärismõistatus kui ka põhiliselt talupojaühiskonna moraali- ja väärtushinnanguid
edasi andvad vanasõnad. Talupojaühiskonna muinasjutud ja muistendid said uutes
oludes tähenduse ajaloolist, pedagoogilist ja esteetilist õpetust jagava lugemisvarana
(Viires 1998).
Nüüdismaailma üks põhilisi kultuuridominante on Ameerika Ühendriigid ning
paljud pärimuses ilmnenud uued nähtused on saanud kas otsest või kaudsest eeskuju
just sealt
annaabi.ee 
