(Mai lõpp). Uurimistöö valmib tõrgeteta ainult siis, kui peetakse kinni kokkulepetest ja ajakavast ning õpilane teeb juhendajaga aktiivselt koostööd (vastupidi loomulikult ka). 5.1. Teema valik Uurimistöö teema ei ole referatiivne, vaid teema peab eeldama uurimisprobleemi või hüpoteesi. Kindlasti peab uurimisteema pakkuma huvi õpilasele endale ning vastama ka tema võimetele. Samuti tuleb teema valikul hinnata selle lahendatavust. Õpilasuurimistöö puhul on soovitav keskenduda pigem kitsamale ja konkreetsemale teemale. Teema valikul püstitatakse ka töö esialgsed eesmärgid ning uurimisküsimused. Nii mõeldakse läbi, kuhu üldjoontes tahetakse jõuda. Soovitatav on valida teema, mida lugedes hakkab kohe mõte liikuma ja vaimusilmas on näha, kuidas sellist teemat uurima hakata. Arvesse võiks võtta ka antud teema edasise uurimise võimalusi. 5.2. Kirjandusega tutvumine
vaid intuitiivne. Katsed leida algoritmilisi protsesse kajastav formaalne eeskiri, mis oleks võimsam kui Turingi masin, on olnud edutud. Seepärast loetakse tänapäeval algoritmilisteks teisendusteks vaid teisendusi, mida saab teostada Turingi masinaga. Abstraktne Turingi masin on olnud aluseks arvutiteooria, programmeerimiskeelte ja keeletranslaatorite loomisel, ta on võimaldanud teoreetiliselt uurida juhtimisülesannete lahendatavust, s. t määrata nende kuulumist algoritmiliste protsesside hulka jms. Universaalseteks infotöötlusseadmeteks on füüsilised arvutid, mille näol abstraktne Turingi masin on realiseerunud tegelikkuses. Järelikult on kõiki algoritmidega esitatavaid juhtimisprotsesse võimalik teostada arvutiga. Automaatide teoorias vaadeldakse ka mitmeid lihtsamaid väiksema üldistusastmega abstraktsete automaatide mudeleid, mis võivad olla aluseks ühtede või teiste juhtseadmete väljatöötamisel
annaabi.ee 
