"lahendaski" - 1 õppematerjal

Eesti 18.sajandil ja 19.sajandi esimesel poolel

1897.a rahvaloendusel elas väljaspool Eesti ala umbes 100 000 inimest 1866.a vallaseadus jällegi mõlema kubermangu kohta. See tähendas, et vald vabanes mõisniku kontrolli alt. Vallas oli kõige tähtsam valla täiskogu, kus olid kõik valla peremehed (vahet pole kas rentnik või päris peremees) ja iga 10 maatamehe kohta 1 (sinna alla käis ka ntks peremehe poeg). Täiskogu valis valla volikogu, mis valiti 3 aastaks, seal 4-24 liiget, seal samuti pooleks peremehed ja maata mehed. Volikogu lahendaski igast küsimusi. Selle liikmete seas oli ka vallavanem, kes pidi olema kindlalt peremees. Liikmeks olek oli auasi, palka ei saanud. Küll aga oli vallal ka palgalisi ametimehi, keda vallavolikogu palkas, ntks koolmeister, vallakirjutaja (sekretär, raamatupidaja), vallakasakas (käskjalg, vallakohtu teener). Igal vallal oli vaja ka vallamaja ja vallalaegast (eelarve). 1874.a sõjaväereform ­ teenistusaega lühendati 6 aasta peale 25 asemel. Mida rohkem