Eesti keskaeg
linnusega, Järva, Harju, Viru lääniks-seega oli Ordul vähemalt ilmlik valdustiitel.
Põhjapoolsete valduste sise kindlustamiseks määras Mõõgavendade ordu Tln maameistri,
Harjusse ja Järvasse foogtid.
Mõõga ordu ja Riia sakslaste väljavaated Põ-Ee suhtes head kuni järsku suri p
Albert(17.jaan 1229), mis põhj Liivim-l suuri segadusi. Riia tk valis uueks p-ks Magdeburgi
toomhärra Nicolause, Breemeni p aga samale kohale Albert Suerbeeri. Tüli lahendajks
määras paavst kardinaldiakonile Otto, kes omakorda andis ül edasi Alna tsistertslaste
kloostri(Flandrias) mungale Balduinile. 1230 suvel saabus ta Riiga, tal oli ka kõrvalül:
kahjustada keiserlikult meelestatud Mõõgavendade ordut, võtta talt Põ-Ee paavsti nimel oma
valitsemisele või anda kellelegi teisele. Sügisel võttis vormiliselt oma valdusesse Viru ja
Järva.
Rooma lootis Ida-Baltikumis luua paavstlik kol ja laiendadad rooma-kat kiriku mõjukonda ka
edasi Vene alale.