Eesti uusaeg (1710-1900)
oli Tallinn eelkõige maismaakindlus. Peetri jaoks on aga tegemist merekindlusega.
Enne tuli linna kaitsta maa poolt, nüüd mere poolt. Merekindluse juurde kuulus ka
sõjasadama ehitamine. ,,Nurgakivi" pannakse 1714. aastal. Sündmuse juures viibib ka
Peeter ise, jagab esmaseid juhiseid. Vähemalt määral oli sadamat ehitatud ka
eelnevatel aastatel. Teine asi, mis Peetrile selgeks sai, oli see, et Tallinn ei sobi
sõjasadamaks, eelkõige looduslike olude tõttu. Tallinn oli küll lahelinn, aga avatud
kõikidele tuultele. Peeter aga ei jäta jonni ning tema eluajal neid töid üsna
intensiivselt tehakse. Kui keiser sureb, siis ehitustegevus aeglustub. Alles 18. sajandi
lõpupoole võetakse probleem uue intensiivsusega üles.
Tallinna hädad saavad ajendiks, et rajada üks teine sõjasadam. 1712. a Roberviki
(tulevasse Paldiskisse). Nurgakivi 1715. Tööd venivad, tsaari surres valmis ei ole,
tööd aga jätkuvad pidevalt. Esimeseks tõsiseks tagasilöögiks saab 1764. aasta