saame algtingimusega Cauchy ülesande lahendi. 9.Eralduvate muutujatega diferentsiaalvõrrand Eraldatud muutujatega võrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, mis on esitatav kujul M(x)dx + N(y)dy =0, kus M=M(x) ja N=N(y) on teadaolevad ühemuutuja funktisoonid. Vaatame võrrandit M(x)dx + N(y)dy =0, Seega My=Nx=0. Kui ühelisidusas piirkonnas D funktsioonid M,N C(D), siis on meil tegemist eksaktse DV-ga. Sellist võrrandit nimetame eralduvate muutujatega DV-ks. Kasutades eksaktse DV lahedi valemit saame eraldatud muutujatega DV üldlahendi kujul Võrrandit kujul M1(x)M2(y)dx +N1(y)N2(x)dy=0 nimetame eralduvate muutujatega DV-ks. Kuna M2(y)N2(x) , siis lahendiks saame konstatsed funktsioonid y=L kui M2(L)=0 ja x=k kui N2(k)=0 ning vastavad eraldatud muutujatega DV lahendi. 10.Lineaarne diferentsiaalvõrrand Lineaarseks esimest järku diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse võrrandit, mis on esitatav kujul y'+p(x)y=q(x), kus p ja q on teadaolevad argumendi x funktsioonid.
9.Eralduvate muutujatega diferentsiaalvõrrand Eraldatud muutujatega võrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, mis on esitatav kujul M(x)dx + N(y)dy =0, kus M=M(x) ja N=N(y) on teadaolevad ühemuutuja funktisoonid. Vaatame võrrandit M(x)dx + N(y)dy =0, Seega My=Nx=0. Kui ühelisidusas piirkonnas D funktsioonid M,N ϵ C(D), siis on meil tegemist eksaktse DV-ga. Sellist võrrandit nimetame eralduvate muutujatega DV-ks. Kasutades eksaktse DV lahedi valemit saame eraldatud muutujatega DV üldlahendi kujul Võrrandit kujul M1(x)M2(y)dx +N1(y)N2(x)dy=0 nimetame eralduvate muutujatega DV-ks. Kuna M2(y)N2(x) , siis lahendiks saame konstatsed funktsioonid y=L kui M2(L)=0 ja x=k kui N2(k)=0 ning vastavad eraldatud muutujatega DV lahendi. 10.Lineaarne diferentsiaalvõrrand. Homogeense ja mittehomogeense lineaarse diferentsiaalvõrrandi lahendamine.
max 𝑑𝑗 →0 muutujatega DV-ks. Kasutades eksaktse DV lahedi valemit saame eraldatud muutujatega DV üldlahendi kujul piirkond D jaotatudosapiirkondadeks, ega sellest, kuidas on valitud punktid 𝑃𝑘 osapiirkondadeks, siis seda integreeruv piirkonnas Ω ja tähistatakse f € I(Ω) .Ristkoordinaadis: Piirkonda Ω € R3 nim. regulaarseks, kui Võrrandit kujul M1(x)M2(y)dx +N1(y)N2(x)dy=0 nimetame eralduvate
annaabi.ee 
