Säärane mulk I Vaatus kommentaaridega
maha tulla, pöördub aga ruttu üles tagasi,
kuuleb pealt
niipea kui Maie ümber pöördub): Oh küll on ta
tubli poiss, minu Märt, nii tugev ja lahke, nii
kange pea ja jälle nii hella südamega: teist
temasarnast ma küll ei tunne kõiges
kihelkonnas! Mis see isa ometi sest mulgist
ikka peaks sõimama! Mul on ometi – (maha
vaadates) – ka kosilasi käinud – Altoja Hans – ja
Viiraku Viidu – ja Lahearu Laos; ei sünni neist
ükski Märdi kõrvale! See Aluste talu ei kao isal
peast! Aga ega Märt selles süüdlane ole! Ja
nüüd ma peaksin Ennule minema! See on see
kõige väetim kõigist: rõugetanud ja punased
karvad peas, ja pealegi see pöial – mitte iialgi!
Va ülejäänud loom! Ennem ma hüppan ojasse!
situatsiooni-
(Lapselikult südamest.) Oh jumaluke taevas,
koomika: Enn