JACQUES LOUIS DAVID
tütarde portree „Zenaide ja Charlotte Bonaparte“ (1822). Samal aastal kordas ta ka suurt
kroonimise tseremoonia maali. Viimase teosena teatakse Davidi antiikteemalist allegooriat
„Marsilt võetud relvad“ (1824), mis oli külm ja kalk ning ei küündinud enam kuidagi Davidi
hiilgeaja tasemeni. Ilmselt ei jagunud kunstnikul enam jõudu, et tulla millegi suursugusega
välja.32
29. detsembril 1825 suri David Brüsselis. Lahangust tuli välja, et Davidi süda oli
deformeerunud. Valitsus ei lubanud Davidi keha Prantsusmaale ja nii maetigi tema põrm
Brüsselisse.33 Temast jäi mälestus kui kunstnikust, kes elas läbi ja jäädvustas oma loomingus
Prantsusmaa kõige tormilisemad ja dramaatilisemad, ent samas ka põnevaimad aastad. Ta
andis maalikunstile tagasi selle suuruse ja uhkuse, mida polnud näha rokokookunstis ning
kaotas selle taas, kui sai keisri õuekunstnikuks. Kuid Davidi suur võitlus diktatuuri vastu