Eesti geograafia
Alguses kui
sügavnes tekkisid sügavaveelised merglid või mergelsavid, kui aga madaldus, asendusid merglid puhaste
lubjakividega.
Siluri ajastu keskel aeglustus Baltika mandri liikumine põhja, kuna ta põrkas kokku Laurentiaga. Sellest ajast
peale hakkas meri lõplikult taanduma edela suunas. Mere taandumiste aegu tekkisid väga madala vee setendid, nagu
Rootsiküla lademe laguunidolomiidid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja kus leidub mageveeliste eurüpteriididde ja
lõuatute kivistisi. Tuli ette ka mere pealetunge, kuid Siluri lõpuks taandus meri meie alalt täielikult.
Siluri ladestus leidub palju kivistunud koralle, mida nim. biohermideks. Siluri ladestu lubjakivi ja dolomiiti
kasutatakse ehitusmaterjalide tootmised, ehitus ja dekoratiivkivina, lubjapõletamiseks, killustiku tootmiseks ja