Joseph-Maurice Ravel
Looming ei leidnud suurt tunnustust
ning vaesuse pärast tuli tal muusika kirjutamise kõrvalt palju muusikatunde anda. Ometigi ei
andnud Maurice alla, vaid jätkas oma helilooja tööd suurema innuga. Peadselt hakkasid paljud
tähtsad kultuuritegelased Raveli loomingu vastu huvi üles näitama. Sellele järgnes veel
viljakam töö periood, mil Maurice kirjutas oma enamus ooperitest ning korraldas rohkesti
kontserte. Helilooja edukas karjäär kestis kuni Esimese maailmasõja laguseni, mil Mauricel
tuli minna rindele. Lahinguväljale võttis ta kaasa palju noodipaberit, et jäädvustada kõik see,
mis ümbruses toimus. Rindelt saadud põrutus tõi Maurice aga peadselt koju tagasi (Real,
2010).
Peale sõda ei olnud helilooja elu enam samasugune kui enne. Läbi elatud sõjaõudused
ning hea sõbra helilooja Claude-Debussy varajane surm mõjutasid Raveli hilisemat loomingut
traagiliselt. Peale sõjapäevi hakkas ta rohkem kirjutama instrumentaalseid teoseid. Maurice