Radoon ja selle ohtlikkus
Maapinnast õhku pääsenud radoon hajub atmosfääris- tema sisaldus välisõhus on ainult 10-
20 B q/m3. Gaasilise torooni poolestusaeg 56 sekundit võimaldab tal enne lagunemist levida palju
lühemate vahemaade taha. Seepärast kujutab toroon endast ohtu vaid siis, kui tooriumi sisaldub otse
maja aluses pinnases või ehitusmaterjalis, näiteks kasutades tooriumirikkaid graniite või pegmatiite.
Radooni teiseks tähtsaks omaduseks on lagunemine keemiliselt aktiivseteks lühiealisteks
laguproduktideks nii nimetatud radooni tütarproduktideks ( poloonium-218, plii-214, vismut-214,
poloonium-214 ). Need on radioaktiivsed metalliioonid, millel on tugev tendents kinnituda õhus
leiduvatele tolmule ning osakestele. Samas võivad nad kinnituda ka mitmesugustele pindadele näiteks
seinad, kardinad ja muu selline. [ 7 lk 4-7 ]
1.2 Kes avastas radooni ?
Radooni nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast radio - ,,kiirgan". Radooni varasemad nimetused on