Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses Nõukogude Liidu rünnaku korral. Need kahtlused viisid Prantsusmaa iseseisva tuumarelvastuse väljaarendamiseni ning 1966. aastal väljus Prantsusmaa järgmiseks kolmekümneks aastaks NATO sõjalisest tiivast. Pärast Berliini müüri langemist 1989. aastal oli organisatsioon segatud Jugoslaavia lagunemisse, NATO esimesed sõjalised operatsioonid toimusid Bosnia sõjas aastatel 1992–1995. Endiste Varssavi pakti riikidega tekkisid aga head suhted ning paljud neist astusid 1999. ja 2004. aastal NATO-sse, nende hulgas ka Eesti. Võidurelvastumine Sõjalised liidud NATO (North Atlantic Treaty Organisation)- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
aastal tagasi Ameerika Ühendriikide presidendiks. Tollel ajal toimusid ka Moskva võimuladvikus suured muutused. 10. märtsil 1985 suri Nõukogude Liidu peasekretär Konstatin Tsernenko. Talle tuli leida kiiresti asendaja. Riigi kõrgeimasse ametisse määrati Mihhail Gorbatsov, keda lõpptulemusena entsiastlikult toetas kogu keskkommitee. 1985. aastal oli Reagan väga enesekindel ja kuulutas rahvale, et ta usub kindlalt kommunismi lagunemisse. Sellega algas "võitlus" Reagani ja Gorbatsovi vahel. Oli loomulik, et Gorbatsovi eesmärk oli säilitada ja hoida puutumatuna Nõukogude Liitu. Varsti, pärast Gorbatsovi võimuletõusu kirjutas too menuka manifesti Perestroika, mille eesmärgiks oli teavitada maailma uue dünaamilise liidri mõtetest ja plaanidest. Perestroika tunnuseesmärk oli "võimsam" Nõukogude Liit. Perestroikas soovitas ta Reaganil mõelda, et kas too ikka Nõukogude Liidu majanduslikult ära kurnata ja hoiatas,
annaabi.ee 
