KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE
Maailmapanga (1995) poolt avaldatu põhjal kolmandaks kõige mürgisemaks tööstuseks,
millest eespool on vaid väetised ja pestitsiidid ning tööstuslikud kemikaalid. [6]
Tihti võib kuulda väidet, et karusnahk on naturaalne materjal, mis on biolagunev ja säästab
keskkonda. Vaid toornahk on bioloogiliselt lagunev, kõik müügil olevad karusnahksed
esemed on aga keemiliselt töödeldud, mis muudab nad looduses lagunematuks - vastasel
juhul laguneksid nad kandes ära. [2]
Enne turule jõudmist peab karusnahk läbima mitmeid protseduure, nagu näiteks
kraapimine, pesemine, parkimine, kuivatamine, naha tekstuuri ja välimuse muutmine
(pügamine, värvimine), mis kasutavad omakorda palju energiat nagu elekter ja küte, lisaks
tuleb teatud etappide jaoks luua süsteemid ka kindla ruumitemperatuuri ja õhuniiskuse
taseme hoidmiseks. [6]