Võrtsjärv
efektiivsem on toiduahel. Ainult suured zooplankterid suudavad süüa vetikaid ning olla
kaladele sobivaks toiduks, seega suudavad vaid nemad olla efektiivsed energia transportijad.
Teades Võrtsjärves domineerivaid zooplanktereid, on selge, et seal ei ole võimsaid vetika-
sööjaid. Domineerivad keriloomad ja vesikirbud ei tule toime Võrtsjärves domineerivate
niitjate vetikatega (Limnothrix planktonica) ning toituvad kasutamata jäänud vetikamassi
lagundavaist baktereist ja orgaanilise aine lagunemisel tekkivast detriidist. Võrtsjärve
vetikaist on zooplanktonile suuruselt sobivaid vaid umbes 10% , seepärast ongi tähtsaim
zooplankonit mõjutav keskkonnategur toiduks sobivate vetikate hulk. Võrtsjärve
zooplankton sööb vetikaproduktsioonist 12%, millest kaladeni jõuab 3% , Peipsi zooplankton
tarbib vetikaproduktsioonist 50% ning kaladeni jõuab sellest 6%. Sellest järeldub, et
annaabi.ee 
