2. vajavad energiat elutegevuseks 3. on olema skõik elu omadused Oksüdeerumine - aatomis olevate elektronide arv väheneb *rakuhingamisel lagundatakse glükoos süsinikdioksiidiks ja hapnik läheb vee koosseisu Redutseerumine - lisandub aatomitesse elektrone *fotosünteesis kasutatakse valgusenergiat, et CO2 st ja veest sünteesida suhkruid ja eraldub hapnik Süsinik on elu tekke aluseks. + võime erikujulisi ahelaid moodustada Rakuhingamine - glükoosi lõplik lagudamine hapniku abil, mille tulemusena eraldub süsinikdioksiid ja vesi Raku sees peab energiat edasi andma vahendaja - vabanev energia talletatakse makroergilistesse ühenditesse ATP adenosiintrifosfaat (lämmastikualusest adeniinist, suhkrust riboosist, kolmest fosfaatrühmast) - energia vabaneb kui ATP laguneb, st ATP fosfaatrühm kantaks eüle teistele molekulidele - seda energiat kasutatakse valkude sünteesimiseks ja molekulide transpordiks
tervikuks. 4. Päristuumse loomaraku organellide ehituslikud iseärasused ja ülesanded: a) rakumembraan- Raku kaitsmine ja ainevahetuse reguleerimine. b) Tsütoplasmavõrgustik( sile)- süsivesikute ja lipiidide sünteesimine ja trantsportimine. c) tsütoplasmavõrgustik (kare)- valkude kogumine ja transport d) ribosoom- valkude sünteesimine e) Golgi kompleks-ainete töötlemine, sorteerimine ja pakkimine f) mitokonder-energia tootmine g) lüsosoom-ainete lagudamine h) tsentrosoom (kaks tsentriooli)- i) tsütoplasma-raku poolvedel sisekeskond j) tsütoskelett-on raku tugi- ja liikumissüsteem k) tuum- raku elutegevuse juhtimine (tuum on kõigis elavates rakkudes) 5. Organellide omavaheline koostöö. 6. Ainete aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. Aktiivne- energivarud (endosüntoos ja eksosüntoos) Passiivne- Ei vaja energiat (difusioon, osmoos) 7
Selle arvel sünteesitakse 36 ATP molekuli. Glükolüüsi lõplikul lagundamisel moodustub 38 ATP molekuli Glükoosi anaeroobne lagundamine Hapniku puudumisel tekib püroviinamarihappest, kas piimhape (lihaskoe rakkudes või piimhappebakterite elutegevuse tulemusena) või etanool (pärmseente ja mõningate bakterite elutegevuse käigus) Piimhappekäärimine Toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigus. Vesinik ei eraldu. Glükoos-> 2 piimhape Etanoolkäärimine Suhkru lagudamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldun süsihappegaas. Kasutegus: 2 ATP eraldumine. Lõppprodukitd erinevad. Etappe vähem (alkohol, piimhape). Lähteained samad. 4.4 Fotosüntees Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine klorofüll, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: · valguse tugevusest
Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Calvini tsükkel - fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule Dissimilitatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum Etanoolikäärimine - pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagudamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool Glükolüüs - kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks
TOODETUD ATPDE ARV 2 ATP 2 ATP ATP SÜNTEESI KIIRUS KIIRE AEGLANE 3 etappi: C6H12O6 + 6 CO2 --> 6 CO2 + 6 H20 + ENERGIA · PÜRUVAAT phend, mis tekib glükoosi lagundamisel glükolüüsil (nim.ka püroviinamarihappeks) · NAD JA FAD ained, mis osalevad rakuhingamises elektronide ja vesinikioonide edasikandjatena rakuhingamise eri etappide vahel · ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS E KÄÄRIMINE glükoosi osaline lagudamine kapnikuvaestes oludes, mille käigus püruvaat muudetakse piimhappeks vüi etanooliks · = Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. · = Anaeroobse glükolüüsi käik: 1. 6 süsinikuga ühend (glükoos) laguneb kaheks 3 süsinikuga ühendiks (püroviinamarihape Pyr); vabaneb 4 vesiniku aatomit, mis hapniku olemasolul lähevad edasi tsitraadits
on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi Embrüo - organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel Etanoolikäärimine - pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagudamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool Eteoloogia - loomade käitumist uuriv teadusharu Eukarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarürootide hulka kuuluvad protistis, seened, taimed ja loomad Fenotüüp - isendi vaadeldavate tunnuste kogm, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Fosfolipiid - rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiid
kromosoomi Embrüo - organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel Etanoolikäärimine - pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagudamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool Eteoloogia - loomade käitumist uuriv teadusharu Eukarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarürootide hulka kuuluvad protistis, seened, taimed ja loomad Fenotüüp - isendi vaadeldavate tunnuste kogm, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Fosfolipiid - rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiid molekul, milles
pinnale, kus tsütotoksiline T-raku retseptor kinnitub MHCI klassi molekulile. T-helperitele: Antigeen valk siseneb endotsütoosi teel, MHCII muutumatu ahel suunab ta Golgi kompleksist endosoomi. Antigeeni valk laguneb ja ka muutumatu ahel asendub antigeeni valguga. MHCII valgu kompleks transporditakse plasmamembraani T-helper rakkudele. Loomulike tapjarakkude (NK-rakud) funktsioonid ja toimemehhanism. Funktsioonid: normaalsete rakkude mitte lagudamine, stressis või vähirakkude lagundamine, viiruste poolt nakatunud rakkude hävitamine (perforiini ja gransüümi kaudu), anti viiruslik kaitse (IFN gamma) Antikehade osa bakteri toksiinide neutraliseerimises ning bakterite opsoniseerimises antikehade ja komplemendi abil. Opsoniseerimine – mikroorganismi katmine valkudega, mis teeb võimalikuks tema lagundamise fagotsüütide poolt. Opsoniseerimine toimub antikehadega või antikehade ja komplemendi koostoimel.
annaabi.ee 
