alates kõigepealt halliks, hiljem talve saabudes aga lumivalgeks. Mõnedel loomadel on hallikassinise värvusega pikk talvekarvastik (nn sinirebased). Eluviis Suvel elutseb polaarrebane õõnsustes või urgudes, mida ta küngaste jalamile, järskudele mere-või jõekallastesse kaevab. Talvel kaevab ta sügavasse lumme omavahel ühendatud keeruliste käikude süsteemi, kus elab sageli koos mitu perekondlikku seltsingut. Kõige tüüpilisemad polaarrebaste elualad on künklikud lagetundrad. Et niisuguseid paiku on tundras vähe, kasutavad rebased urgusid aastast aastasse, koguni tuhandeid aastaid. Pollarrebase territooriumi suurus võib maastiku tüübist, kliimast, eeskätt aga toiduküllusest olenevalt varieeruda. Toitumine Polaarrebaseid on tuntud peamiselt lihasööjate loomana. Harilikult langevad nende saagiks pisiimetajad, eriti hiired, lemmingid, polaarjänesed ning burundukid ja linnud ning nende munad.
territooriumide hulka. Karmil ja väga külmal arktilisel talvel elab rebane peaaegu täielikus pimeduses. Suvel elutseb polaarrebane õõnsustes või urgudes, mida ta küngaste jalamile, järskudele mere-või jõekallastesse kaevab. Talvel kaevab ta sügavasse lumme omavahel ühendatud keeruliste käikude süsteemi, kus elab sageli koos mitu perekondlikku seltsingut. Kõige tüüpilisemad polaarrebaste elualad on künklikud lagetundrad. Et niisuguseid paiku on tundras vähe, kasutavad rebased urgusid aastast aastasse, koguni tuhandeid aastaid. Pollarrebase territooriumi suurus võib maastiku tüübist, kliimast, eeskätt aga toiduküllusest olenevalt varieeruda. Kuigi arktilised talved on väga karmid, ei maga pollarrebane talveund. Mõned isendid liiguvad sel ajal lõuna poole, mererannikutele või põhjapoolsete metsade servale. Toitumine Polaarrebaseid on tuntud peamiselt lihasööjate loomana