Soome-ugri rahvakultuur
Suvine jaht sulgivatele veelindudele ja talvine karusloomajaht
lõksudega ning kalapüük on samuti etendanud olulist rolli nganassaanide traditsioonilises majanduses. Elati
püstkodades ja peeti sõidupõhjapõtru, keda rakendati narta ette. 19. sajandil võtsid nganassaanid neenetsite eeskujul
kasutusele suuremahulise kodustatud põhjapõtrade kasvatuse koos pideva rändava eluviisiga (talveks lõunasse, suveks
põhja). Valdav osa nganassaanide rändealadest jäi lagetundraaladele, talvel jõuti ka metsatundrasse. 20. sajandi keskel
võeti kasutusele põhjapõtradega veetavad suuskadel majakesed nn balokid, mis tõrjusid kiiresti välja püstkojad.
1970. aastatel kadusid nganassaanide seas kohaliku majanduspoliitika tulemusel põhjapõdrakasvatus ja rändav eluviis
(Klokov 1998). Endised kodustatud põhjapõdra kasvatusalad on asendunud metsikute põhjapõtrade aladega, kuhu on
nn kodukarjad kiirelt sulandunud (Krivonogov 1999: 69)
annaabi.ee 
