Metsade sääst
kasutamisest, puunõude asemele võeti plekk- ja savinõud, kadusid niinest- tohust jalanõud, köied, märsid jne.
Metsateadust ja metsade majandamist on mõjutanud nii vene kui saksa metsateadus: Omandivormiti
domineeris riigimetsas vene (vormiriietus, metsa jagamine kvartaliteks, seadusandlus jne.) ja erametsanduses
saksa mõju.
Raiete teostamine Veel 20.sajandi I poolel raiuti mets põhiliselt talvel. Raietöölisteks olid valdavalt maaelanikud.
Lageraietel kasutati põhiliselt kahemehesaage, hooldusraietel ühemehesaage, laasiti kirvega. Noorendike
hooldamisel olid kasutusel võsanoad ja kiinid. Nagu sajandeid varem oli hobune peamine metsamaterjalide
kokku- ja väljavedaja. Nendega veeti puitu sageli kümnete kilomeetrite kaugusele linnadesse,
raudteejaamadesse või parvetusjõgede äärde. Kui sajandi algul, nii nagu mitmed eelnevad kasutati metsaveol
talumeeste hobuseid, siis 60.-70.-datel olid metsaveohobused juba metskondades olemas. Lisaks
annaabi.ee 
