Läti ajalugu
rahaasutusi. Õhutati talurahva väljaastumisi. 1905a suvel muutusid kallaletungid mõisatele
tavaliseks. Hakati ründama ka mõisate peahooneid, põletamine. Erinevalt eestist, lätis toimus see
põletamine märksa pikemalt. Ei toimunud vabrikutööliste maaleminekut, vaid talupoegade
algatusel, vägivallaaktide rohkus mõisnike vastu, 82 bs tapmine. 128 mõisahäärberit mahapõletatud.
Latgales veidi rahumeelsemat, rüüstati mõisametsasid, tehti lageraid. Oli ka rahumeelsemat
käitumist, rahvakoosolekute pidamine, palvekirjade saatmine. Nõuti venestamise lõpetamist,
võrdsed õigusi bs-dega jne. eriti kuramaal kujunesid talurahva mitmesajalised relvastaud jõugud,
võtsid üle mitu linna, näiteks Tukumsi – lahing vene garnisoniga, Aispute – nädal aega lahing,
piiramine. Liivimaal üks aremee tegutsed Põhja-Liivimaal, Ruhja piirkonnas.
1905a keisri manifest. Läti poliitiliste erakondade legaliseerumine, LSDTP. Ja veel Läti sotsdemo
annaabi.ee 
