Niiduhääled Kadakatäks Ohakalind Värvulised Linnu laul pole küll väga helirikas, Sulestik on tal pruunikas, heledama Põldlõokest võib kohata kuid on see-eest väga meloodiline. alapoolega, ähmaste tumedate põldudel, niitudel, Ta kombineerib oma käsutuses triipudega pugualal, seljal ja lagipeal. lagerabades olevat noodivaru mitmeti, laulab Pealael on põldlõokesel väike tutike. kõvasti ja kaua. Kõhualune on kergelt kollakas. Tagavarbaküüs on väga pikk, mistõttu on ta sobimatu maas
kutsutakse marju ka joovikateks. Marjad sobivad keediste, kompottide, mahlajookide, veinide ja erinevate magustoitude valmistamiseks. Soovitatakse kasutada segus mustikatega. SOOKAIL Ledum palustre; nimest: ledon, ledos (kr.k.) vill (viltjate lehtede tõttu); palustre soo-, soos kasvav. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: rabamännikud, puisrabad, vähesel määral kasvab liik ka rabastuvates laanemetsades, siirdesoodes mätastel ja lagerabades. Sookail eelistab varjukamaid ja kuivemaid kasvukohti kui teised rabataimed. Taim on igihaljas, 30-60 cm kõrge, tugevasti harunev kääbuspõõsas. Juurtel esineb mükoriisa. Noored võrsed on tihedalt kaetud roostepruunide näärmekarvadega, vanemate varte koor on hall. Lehed vahelduvalt, lineaalsed, allapoole käändunud servaga, nahkjad, pealt rohelised, alt kaetud pruunikate näärmekarvadega. Õied on kännasõisikutena okste
annaabi.ee 
