Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias
13
olema küllalt hajusalt, s.t. üksteisest mitte liiga kaugel. Praegu Eestis kujunev olukord peaks
(tulevikus) andma mõistliku kompromissi. Mõnes kaitsealade tüübis, eriti tammikutes on hiljutise
ajani kasutatud väärpraktikat paljude seente eluks vajaliku kõdupuidu (eriti lamatüvede)
kõrvaldamist, püüdes anda "kaitstavale" alale pargi ilmet. Sellest on praeguseks kõikjal loobutud.
Sama oht on puisniitude taastamisel juhul, kui lagedamalt alalt koristatavad oksad jm. lagupuit ei
asetata kasvavate puude jalamile, vaid viiakse ära. Seenestiku biomitmekesisust on kindlasti
mõjustanud puisniitude ja teiste poollooduslike rohumaade pindala paljukordne vähenemine, maade
kuivendamine ja ulatuslike karjääride rajamine viimase poolsajandi jooksul selle kohta aga
konkreetseid arvulisi andmeid pole. Söögiseente korjamise liigne intensiivsus ja kaasnev
annaabi.ee 
