läks Tuuslarile kallale. Tuuslaril polnud enam kuhugi minna ja hakkas vastu ., viskas udusuled õhku ja puhus need õhku keerlema ning hakkas salasõnu sosistama. Sulgedest muutusid sõdalased, kes läksid Kalevipojale kallale, aga Kalevipoeg võitis. Pärast väsitavat sõda läks ta magama. Järgmisel päeval andsid linnud Kalevipojale nõu: "Pööra päeva veeru poole, veere videviku vastu!" Kalevipoeg võttis linnukeste nõu kuulda ning pääses paksust metsast lagedamale ja hakkas edasi minema. Lõpuks jõudis Kalevipoeg sepa juurde, kus sai endale mõõga ja rajus sepa pojal pea otsast. V Kuningaks saamine pojad läksid koju ja mõtlesid et täidavad isa viimase käsu ning lähevad liisku heitma kes kõige kaugemale viskab saab kuningaks. Kalevipoeg viskas kõige kaugemale ja sai kuningaks. VI Kikerpära soos. Vetevaim. Ilmaneitsi sõrmus. Elasid ühes järves kaks paha venda kuid
noka, pika kaela ja pikkade taga jäsemetega. Enamikule on iseloomulik hingetoru pikenemine: see moodustab mitu kääru rinnaluu kiilu sees (hääle resonaator). Elutsevad soodes ja steppides. Traplased (Otididae) on keskmise suurusega kuni väga suured linnud. Tagajäsemed pikad, kolme varbaga, mille küünised on nürid. Tiivad tugevasti ümardunud, päranipunääre puudub. Ruiklaste sugukonnad teevad pesa tihedasse taimestikku, sookurg vahel ka lagedamale alale. Seotud märgade elupaikadega, v.a. rukkirääk, kes elutseb rohumaadel. Loomtoidulised (putukad, sookurg sööb ka hiiri, kahepaikseid jmt.), vähemal määral söövad taimi. Häälekad linnud, kuid mitte nn. tüüpilised laululinnud. Rooruik on lind, kes on öise eluviisiga. Rooruik tegutseb kõrges taimestikus. Liigutused on osavad ja kiired. Liikumisel nõksutab sabaga. Oskab hästi ujuda ja sukelduda. Salku ei moodusta, tegutseb peamiselt üksinda. Häälitsused on ruigavad
annaabi.ee 
