SIGUR Sigur pole meie põline looduslik taim. Seda tõestab näiteks kasvõi see, et me ei leia teda looduslikust taimekooslusest. Alati kasvab ta kuskil lagedamal jäätmaal, jalg-, auto- või raudtee serval, majade ümbruses. Ta on nagu üks teiste taimedega sobimatu asukas. Kuid siiski ta püsib meie looduses. Sageli võib teda leida koos nurmikate või teiste kõrrelistega, aga ka suure teelehega. Kust see taim siis meie loodusesse ära eksis, leidmata siin õiget kohta? Selle seletamiseks peame teadma mõnda siguri kasutamisest. Nimelt on tal maa all peidus pikk ja jäme lihakas juur. Loomulikult on inimesed õppinud sellist andi kasutama.
TAMM Harilik tamm on üks meie võimsamaid ja tuntumaid lehtpuid. harilik tamm kasvab salumetsades,uhtlammimetsades, puisniitudel, loometsades, kuivades salumännikutes, aedades, parkides, puiesteedel jm. Tihedas puistus kasvavad tammed sirgetüvelised, püramiidja võraga ja kõrgelt laasunud tüvega. Lagedamal kasvavatel tammedel on kahar võra, mis algab madalalt ja tüvi on jändrik. Tamme kutsutakse puude kuningaks. tal on kuninglikult uhke kasv ja pikk iga. täisealise tamme juur ulatub kuni 10 m sügavusele maasse. Siit järelduvad kohe kaks tamme loomujoont - olles kindlalt ankrus, ei karda ta torme ja tungides sügavale maapõue, ei karda ta veepuudust. Vastupidavust veepuudusele näitab ka see, et tamm suudab ühena vähestest puuliikidest püsida meie kivistel ja põuastel loopealsetel
kasvavad taimed ei pääse tema haardest. Seepärast ka nimi- kiskjarohi. Tegelikult on olemas veel üks sarnane liik: põldmadar. Vanarahvas on neid ilmselt üheks pidanud. Roomava madara varred võivad olla kuni kaks korda pikemad põldmadara omadest (kuni 1,2 meetrit). Seega takerduvad inimesed kergemini just roomavasse madarasse. Teiseks ründab roomav madar inimest sageli salaja, paksu rohu sees mõnel aiateel, kui põldmadar kasvab enamasti lagedamal põllul nähtaval kohal, nii et inimene saab teda vältida. Võib-olla need kaks fakti ongi põhjuseks, et salakaval nimi "virn" on saanud just roomavale madarale. Roomava madara karedus on tingitud teda katvatest haakjatest harjastest. Eriti palju on neid neljakandiliste varte teravatel kantidel ja lehtede servades ning alumisel pinnal. Kõige haakuvamateks on siiski tema viljad. Need haakuvad eriti meelsasti inimese
pinnaselohus. Pesa sisekiht on pehmem ja peenem. Kurnas on tavaliselt 3...5 muna, see on täis aprilli lõpus või mai algul. Suve jooksul veel ka teine kurn, mil esimene pesakond on juba lennuvõimeline. 10Käblik Troglodytes troglodytes pidevalt saba püsti. Eelistab paiku, kus kerge peituda: okste rägastikud, puude juured, põõsastikud, sageli kuusetihnikutes. Osavalt hüppab lakkamatult põõsaste vahel, tuulemurrus või jookseb maapinnal rohttaimede vahel. Laulab lagedamal paigal, kännutüükal, haohunnikul või kuuseoksal liikudes, aga laulu lõppedes peitub koheselt taas tihnikusse. Väga ettevaatlik ja kartlik lind, hädaohu korral tõstab kõva kädinat. Hoiab saba püsti. Lend on lühike ja maapinna lähedal. Ränne Areaali põhjaosas liigub talvel lõuna poole, lõuna- ja keskosas on paikne. Meile saabub kevadel märtsi lõpupoolel, harvem alles aprilli alguses, lahkub oktoobri teisel poolel või novembris. Üksikud talvitavad soojematel talvedel ka Eestis