E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
ennast seal ei olnud, ja pärast rikka alevi paljaksriisumist rohke saagiga tagasi tulnud. See oli
mõisameeste igapäevane käekäik. Ümberkaudne maa oli nii paljaks teh-
245
lud, et nälg mehi nädalate kaupa hulkuma pani. Siis mindi «sõja» nimel kaugemale riisuma
ja tapma. Oli sõjakäik õnneks läinud, siis sai saak kähku kõrist ja kõhust läbi lastud.
Imelik maa see Eestimaa! Kaheksateistkümmend aastat oli hirmus sõda kestnud, nii mitmed
sõjaväed olid siin riisumas ja lagastamas käinud, kõigi käsi oli kõikide vastu olnud -- ja siiski
suutis see õnnetu pind veel kodurahva riismeid ja vaenlaste tuhandeid toita!
Sel korral õitses laagris õlle ja toidukraami müüjate vili: nende seisukohtade ümber aelesid,
prassisid, lobisesid ja laulsid mõisameeste salgad. Gabriel oli sõjamees ja sõjaga harjunud,
aga
see joobnud röövlite kari, kes tema kodumaa rasvast priiskas, pani ta südame siiski vihast ja
jälkuses! paisuma