KOHTUISTUNGI ANALÜÜS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS
seadused on loonud suhteliselt soodsad eeltingimused õiguse edasiarendamiseks. Samas on
seadusega jäänud täpsustamata, milline tähendus on kohtu õigusloomelise tegevuse tulemit
sisaldavatel kohtulahenditel tulevikus teiste kohtulahendite tegemise jaoks. Sellele vaatamata
võib väita, et Eesti Riigikohtu lahenditel, mis sisaldavad kohtunikuõigust, on alama astme
kohtute jaoks faktiliselt eeskujuandev ning ka regulatiivne tähendus. (Sillaots, 2001)
Ka riigikohtunik Julia Laffrangue on esitanud oma seisukoha Eesti õigusperekondliku
kuuluvuse osas: „Huvitaval kombel on üldjoontes Mandri-Euroopa õigusperekonda kuuluvas
Eestis kohtunikel võimalik õigusemõistmisel jääda eriarvamusele ja Riigikohtu kohtunikel
õigus oma eriarvamus ka avaldada. Kuidas ja miks ilmus kohtuniku eriarvamus Eesti
õigusesse, sõltub paljuski sellest, kes, kuidas ja mis alusel eri aegadel õigust mõistis ja kuidas
suhtuti nõupidamissaladusse.“ (Laffrangue, 2004)