ka põletamata luid, mis viitab sellele, et põletusmatuse kõrval oli kasutusel ka laibamatus. Kivikirstkalmete kõrval on Eestist leitud ka kolm kivist laevakujulist kalmeehitist. Need on otseselt Skandinaaviast pärit eeskujude järgi ehitatud. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad koosnevad laevakujuliselt laotud kivimüürist, mis on seest kividega täidetud. Täidiskivide vahel on üks või mitu väikest kivist kirstu, kuhu on maetud põlenud inimjäänused. Laevkalmetest on leitud ka mõned hauapanused. Eesti laevkalmete eeskuju võib leida Ojamaalt, kus laevkalmed olid kogu nooremal pronksiajal tavalised. Laevkalmeid ehitati ka mujal Skandinaavias, kuid siinpool Läänemerd on teada vaid üksikuid. On arvatud, et nende rajajateks ongi olnud mõned siinkandis elanud skandinaavlased, kuid samas on siinsetel laevkalmetel palju sarnast ka Eesti kivikirstkalmetega, mis jällegi viitab ehitajate kohalikule päritolule.
Põhjus võib olla ka see, et siinsed elanikud olid tugevalt orienteeritud merenduslikule tegevusele ning käis tihe läbikäimine Läänega. 17. Mis viitab muinaseestlaste tihedale läbikäimisele Lääne-Euroopaga? Skandinaaviamaadest toodi Eestisse palju pronksesemeid ja neid on Eestist leitud. Läänepoolseid eeskujusid võib näha ka kivirist- ja laevkalmetes, lohukivides ja põllusüsteemides. 18. Mille poolest erinesid kivikirstkalmed laevkalmetest? Laevkalmed kujutasid laevakujuliselt laotud kivipiiridega kalmeid. Kiviristkalmed aga koosnesid suurematest kividets valmistatud kiviringist, mi soli seestpoolt täidetud väiksemate kividega ning kivirstkalmetesse maeti inimesi põletatult. 19. Millisteks perioodideks jaguneb rauaaeg Eestis? Dateeri. Eelrooma rauaaeg (u 500 ekr -50 pkr)[Varane(500-100 ekr); Hiline(100 ekr-50 pkr)] Rooma rauaaeg (u 50-450 pkr) 20. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa rauaaeg?
Muinaseestlaste kiivreid on kujutatud enamasti lihtsate nahast mütsidena, millel on üks rauast plekiriba ümber tõmmatud ning kaks plekiriba seal peal. Selline kujutus on väga laialt käibele läinud. Selliseid kiivreid siiski tegelikkuses ei kasutatud. Arvatakse, et kaitsekiivriteks olid ka viikingitelt tuntud sarvedega kiivrid. Neid küll Eestis võib-olla kasutati, kuid mitte kaitse ega sõjalisel eesmärgil, vaid tõenäoliselt teatud religioossetel rituaalidel vms. Rootsist Valsgärde laevkalmetest on leitud vendeliajastu (550-800) kiivreid, kuid Eestis samaaegsest Salme laevast ei ole ühtegi taolist kiivrit leitud. Neil on olemas ka silma ja ninakaitsed, näevad välja veidi nagu maskid. Kiivreid on vähe leitud, kuna need olid nii suured asjad, et niisama vedelema neid kuskile ei jäetud ning ruad kasutati enamasti ära. Ristisõdijaid on sageli kujutatud pottkiivritega, kuid 13. sajandi I poolel taolisi veel siiski kasutusel ei olnud. Rüütlitel olid 1220
annaabi.ee 
